Dekreet? Mis, kui kaua, kuidas? äh?

Dekreeti minemise sätestamiseks on tegelikult kõik info veebis olemas, kuid problemaatiliseks jääb tavaliselt see, et kuidas seda siis ikkagi arvutada. Ka meile on see veel segane aga üritame selle üheskoos veidi loogilisemalt lahti selgitada. Vaatame, mis tingimused on sünnituspuhkusele, vanemahüvitisele ning mängime läbi, et millal on mõtekas minna puhkusele ilma, et midagi rahaliselt kaotaks. 

  1. Sünnituspuhkus kestab kokku 140 kalendripäeva (TLS § 59 lõige 1)
    Rasedus- ja sünnituspuhkusele jäädakse 30–70 päeva enne eeldatavat sünnitamise kuupäeva (30.–36. rasedusnädal, TLS § 59 lõige 2).). Sünnituslehe vormistab arst, kelle juures on naine rasedusega arvel (günekoloog, ämmaemand või perearst). Kui jääda rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtaega, makstakse hüvitist kõigi 140 kalendripäeva eest. Kui aga jääda rasedus- ja sünnituspuhkusele hiljem, arvutatakse hiljem jäädud päevade arv 140 kalendripäevast maha.
  2. Vanemahüvitis kestab 435 päeva. Makstakse iga kuu 8. kuupäeval.
    Kui 140-päevane sünnituspuhkus saab läbi, tuleb sotsiaalkindlustusametile esitada avaldus, et saada vanemahüvitist.
  3. Sünnitushüvitis on ajutise töövõimetuse hüvitis, mida haigekassa maksab sünnituslehe alusel kindlustatud isikule(töötaja, teenistuja, võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saav isik, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, FIE, FIE ettevõtte tegevuses osalev abikaasa), kellel jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.

Sünnituspuhkuse lisainfo eesti.ee portaalis : KLIKI SIIA
Vanemahüvitise lisainfo :KLIKI SIIA + KLIKI SIIA

Avalduste tegemine: 
Vanemahüvitise avalduse saab teha koos teiste avaldustega, ei pea ootama sünnituspuhkuse (dekreedi) lõpuni. Eriti mugav on kõik (sünnituspuhkus, vanemahüvitis, lastetoetus jne) avaldused teha korraga eesti.ee lehel.

NB! Vanemahüvitise arvutamine muutub al 2019 septembrist (hakatakse arvutama rasedusele eelnenud aasta järgi, raseduse ajal teenitud tulu enam arvesse ei lähe)
NB2! Inimene, kellel puudub kehtiv tööleping ei saa minna sünnituspuhkusele. Tema hakkab saama kohe VH. Kas siis min palga ulatuses või, kui eelmisel kalendriaastal oli töine tulu, siis selle keskmise tasu järgi.
NB3! Lisaks tehakse ühele vanemale II pensionisambasse lisamakseid. Üks vanem teeb avalduse ja teine vanem peab selle kinnitama (andma nõusoleku, et tema loobub maksetest), eesti.ee kesklonnas väga mugav teha.

Aga millal siis ikkagi minna sünnituspuhkusele?

Võtame näiteks eelduse, et laps sünnib vahemikus 15.okt – 21.okt 2018.

Variant 1.

  1. okt tähtaeg -> 30. päeva varem ehk 21.september -> sünnituspuhkust jääb alles 110 päeva ehk lõpeb 09.jaan 2019

Variant 2.

  1. okt tähtaeg -> 30 päeva varem ehk 14.sept/17.sept -> sünnituspuhkust jääb alles 110 päeva ehk lõpeb 02.jaan 2019/05.jaanuar 2019
    !!! Kui minna näiteks 60 päeva varem, siis sellisel juhul jääb puhkust alles peale sündi 80 päeva ning puhkus lõpeb detsembri alguses 2018 aastal. Kuna vanemahüvitise avaldus tehakse kohe peale seda, siis arvutatakse seda avalduse tegemisele eelnevast aastast. Ehk siis 2017. Ning kui näiteks 2018 aasta alguses on Teil palka tõstetud, siis ei saa te hüvitist nö. kõrgema palga järgi vaid eelmise madalama palga järgi. 

Kuidas arvutatakse vanemahüvitist eelnevate näidete põhjal?

Variant 1.

  1. okt tähtaeg -> sünnituspuhkus lõpeb 09.jaanuar 2019 -> vanemahüvitis algab 10.jaanuar 2019 pikkusega 435 päeva -> lõpeb 20.märts 2020

Variant 2.

  1. okt tähtaeg -> sünnituspuhkus lõpeb 02.jaan 2019/05.jaanuar 2019 -> vanemahüvitis algab 03.jaan 2019/06.jaanuar 2019 pikkusega 435 päeva -> lõpeb 13.märts 2020/16.märts 2020

Seega ülevalpool oleva näite puhul ei ole vahet, kuna mõlemal juhul plaanitakse minna 30 päeva enne sünnitustähtaega ning sünnituspuhkuse lõpp satub uue aasta peale. Antud juhul võib mõelda nii, et kui 2018 aasta alguses tõsteti palka ja soovitakse saada hüvitis 2018 andmete põhjal siis on oluline, et sünnituspuhkuse 140 päeva lõpeks 2019 aastal

!!! Oluline on mõelda ka selle peale, et mis saab peale sünnituspuhkuse ja vanemahüvitise lõppu? Vihje: näiteks lasteaiad on kinni tavaliselt Juulis terve kuu. Selle põhjal on hea, kui näiteks on võimalik varuda endale piisavalt puhkusepäevi, et saaks need kasutada ära selleks perioodiks, kui peaks sattuma täpselt nii.

Aga kuidas siis vanemahüvitisega jääb? Kuidas saaks võimalikult suure hüvitise?

?
naeratus

Kuigi Eestis on võrdõiguslikkus ja kõik muud sellised uhked sõnad, siis ikkagi vahest oleme olukorra ees, kus üks vanematest teenib peres suuremat kuupalka ning vanemahüvitise võiks ju tema võtta ning rahulikult tööl edasi käia. Mis siis aga saab teisest vanemast ning millistel tingimustel antud skeem toimida võiks? 

*Keeruliselt on võimalik lugeda siit: https://www.sm.ee/et/vanemahuvitis aga kui tahate lihtsalt ja loogiliselt aru saada, siis lugege siit edasi  Antud lingilt leiab ka tegelikult hüvitise kalkulaatori. 

Olulised märksõnad on need: 
– Üks vanem peab vormistama ennast töötuks vahetult enne sünnituspuhkuse lõppu (jah töötuks, lahkumisavaldus ja töötuna arvele võtma). Sellisel juhul saab too vanem ka endale haigekassa. 
– Teine vanem teeb vanemahüvitise saamise avalduse.
– Teine vanem  käib 100% tööl edasi ning esimene vanem jääb lapsega koju.

Teeme ühe näite ka läbi: 
Vanem 1 palk 1000 eurot / Vanem 2 palk 2000 eurot

Versioon 1: Vanem 1 võtab VH ja saab 1000 eurot. Vanem 2 käib tööl edasi ja saab 2000 eurot. Kokku 3000 eurot kuus

Versioon 2: Vanem 1 võtab ennast töötuks. Vanem 2 võtab VH aga käib ka tööl edasi. 2000 palka ning 1772,30 eurot vanemahüvitist. Kokku 3772,30 eurot ehk 772,30 eurot rohkem, kui esimese variandi näol. 

Kas seda teha? See oleneb nüüd sellest, et kui suured on palkade erinevused ning kas see tasub ära. Lisaks peab arvestama ka sellega, et kui võtta ennast töötuks siis ei pruugi saada hiljem enam samasse firmasse tagasi aga kui näiteks olla 1 – 2 lapse jagu kodus siis võibolla ongi majanduslikult ka mõttekam otsida uus töö (palgad muutuvad ilmselt tööd vahetades kiiremini, kui boonuseid ja palgatõusu oodates).

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *