Kirjutan kõike seda ajal, kui meile määratud sünnituskuupäevani on jäänud umbes nädal. Mari tuli just teise korruse trepist alla ja ütles et kõht on kuidagi imelik ja pinges. Kas tõesti nüüd minek…? Aeg on juba sealmaal, kus jälgin pingsalt tema igat näoliigutust ning muutust olemises, sest iga hetk võib minna sõiduks…Read More →

Kui on mingid mänguasjad, millest lapsed ei kasva tükk aega välja, siis on need Legod, täiesti kindlasti, sest nendest ei ole isegi meie Jaanusega välja kasvanud. Ühel õhtul saime eriliselt üle külvatud – kuller tõi meile mitu karpi Legosid ja ma ei ütle seda niisama, vaid tõesti, me olime Jaanusega sama elevil, kui lapsed. Ok, peamiselt olime elevil, sest lastele on nendest nii palju rõõmu ja nende õhinal nägusid vaadata, kui nad karpe avavad – mu süda iga kord lõhkeb!Read More →

Eile käisime lennuväljal õhku tõusvaid ja maanduvaid lennukeid vaatamas, sest Johan on meeletu lennukite fänn. Ikka nii fänn, et ostsin talle mänguasjapoest väikese metallkere ja reaalse välimusega lennuki, mis tal absoluutselt igal pool peab kaasas olema, suuri meltdowne või varinguid põhjustab, kui seda parasjagu käes ei ole. Tal on lennukivaimustus alati olnud, aga viimastel nädalatel on kohe eriti. Niisiis, et mitte tema lennuhuvi eirata või tüütuks pidada, käisime lennukeid vaatamas, et näeks…Read More →